Üle maa, üle vee põhjatuul karm ja tugev
Läbib mu hinge kui ülluses tõstan oma käed
Süda voolab võimukalt verd
Torm kutsub raevukalt merd
Hinge läbib võimas terasraev
Seisan kodukünkal sääl
Kõrvus sugulaste hääl
Künka kõrval seismas nende põline säng
Pojad tulid põhjatuultest
Tütred tulid põhjatuultest
Taeva poole karjub nende verine äng
Meie mäletame vaid viha
Meie mäletame vaid verd
Ja me ei tunne piina
Las voolata veri
Me oleme põhjatuulte pojad ja tütred
Poegade ilmed kui karmi hundi pilk
Tütarde hingedes on roostetanud raev
Tuul üle maa, üle vee
Metsade laiade taeva kurjakuulutav haavatud vaev
Meil on ees lahing, me ei anna alla
Meil on kätes mõõgad, meie terasest raev!
Meie tulnud tuultest, meie hiidne teras
Meil oli lahing, ja me ei annud alla!
Poegade kätes on rauast tehtud mõõgad
Põhjatuulte all viimne hetk võib saabuda
Põhjamaa tütred, kelle käed on näinud vaeva
Me langenutele, mulla peale kraabivad |
