Tardund verel tõstan käed,
hinges metsakuradi hääl.
Südames mul voolab veri
justkui maru, justkui mässav meri.
Võõra risti all põlvili ei lange -
olen kange.
Uku paedest müürid laon,
terasest käised taon.
Minu veri vaid teraselt langeb!
Raiun kui rauda, raiun kui rauda,
taon hinge teraseksi!
Raiun kui rauda, jah, raiun kui rauda,
taon hinge teraseksi!
Raiun ma rauda - teen sest terast,
endale hinge esiisade verest.
Pühal mõõgal purustan,
las võõra risti veres vinduvad!
Püha mul vaid oma koda ja Taaralt antud jõud,
justkui põud!
Jõud see minu soontesse,
raiun raevus kasvõi verele
enese hinge teenivad käed.
Raiun kui rauda... |
